Purjeõppejaht Vesta2023-03-28T10:28:35+02:00

Purjejaht Vesta

2014. aasta märtsikuus andis Eesti Mereakadeemia purjejahi Vesta üle MTÜ-le Eesti Noorte Purjeõppeselts „STA Estonia“, et noortele purjetamisvõimalusi ja meresõidukogemust pakkuv heategevuslik ühing saaks tuua veelgi enam Eestimaa noori merele ja tutvustada mereerialade õppimise võimalusi.

Purjejaht Vesta on Eesti mereajaloo üks osa. Just sellel purjekal, kapten Margus Zahharovi juhtimisel osales Eesti meeskond esmakordselt 1990. aastal Gotland Runti võidusõidul ja võistles 1992. aastal The Tall Ships Races purjeõppelaevastiku koosseisus, olles esimene ametlikult Eesti lippu kandev jaht sellel rahvusvahelisel regatil.

Cetus-tüüpi avamerejahid

Poola purjetajad ja jahiehitajad on olnud viimased 50 aastat ühed Läänemere edukamad ja edumeelsemad. Seitsmekümnendatel kujunesid Suurbritannias korraldatavad Admiral Cup’i ja Fastnet Race’i regatid Euroopa parimate mõõduvõtmiseks. Tõestamaks oma purjetajate ja jahidisainerite võimeid, otsustati eelmise sajandi seitsmekümnendate lõpupoole ehitada Poolas supermoodne ja kiire uut tüüpi avamerejaht. Jaht sai hellitavalt nimeks vaal – Cetus. Jahi pikkuseks valiti 44 jalga, mis on väga optimaalne suurus nii võidusõidupallide arvutamisel kui sadamates seismisel. Esimene jaht valmis 1979. aastal kümne kuuga pannes aluse suurele võidusõidujahtide seeriale. Tormilind on Cetus nr. 7,  Vesta nr. 23. Läänemerel on praegu seilamas Cetused Akela, Anita, Mir, Fortuna II, Greza, Dar Naturi jt. Kokku on maailma meredel purjetamas üle 50 Cetus-tüüpi jahi.  Cetuse kere omadused ja konstruktsioon olid sedavõrd head, et paralleelselt Cetustega ehitati samade matriitsidega valmis ümber maakera soolopurjetamiseks mõeldud jaht Nike II. Poola disainer ja jahiarhitekt Edward Hoffman kasutas jahi disainimisel mitmeid uudseid lahendusi: poolbalanssiir rooli, keskelt laienevat vabaparrast, glisseerivat ahtrit ja lamedat vööri; samuti tõi jahi sõiduomadustele kasu tookord veel üsna uudse plastikmaterjali  kergus ja tugevus. Omapäraseks kujundatud ahtripeegel teeb jahi kergelt eristatavaks. Sihvakas, askeetlikult lameda tekiga  jahikere, madal kokpit ja palju pelisid. Taglastuseks valiti bermuuda sluup. 20,5  meetri pikkuse kolme saalinguga masti hoidsid üleval uudsed traatvandid ja staagid (rodd rigging). Super võidusõidujahi loomises lõid kaasa legendaarne Kuba Jaworski ja teised kogenud Poola jahtkaptenid. Mastid osteti esimestele jahtidele Proctori firmalt, hiljem asendati see Poolas isevalmistatud alumiiniumtorudega. Samuti olid Cetus-seeria esimestel jahtidel Volvo Penta mootorid, mis hiljem asendati Urzus traktorimootoritega. Szczecini (Poola)  Leonid Teliga nimelises laevatehases loodi vorm uue ja eriti kiire jahi jaoks, mis suudaks sõita väga tihedalt tuulde, arendades 7-9 sõlmest kiirust ning olla samuti kiire ja stabiilne taganttuule kurssidel, glisseerides laiendatud ahtril. Külgtuultes on jaht pisut raskesti juhitav. Võistlustel valdava IOR mõõdukirjasüsteemis parima võistlusväärtuse saamiseks tehti Cetuse loomisel huvitavaid trikke. Nii paigutati esimestel selle seeria jahtidel mootor ettepoole masti. Hilisematel mudelitel  muudeti mootori asukoht traditsiooniliseks, aga suured vee ja kütusetangid asusid ikka masti ees.  Cetuse nr 1 kere ehitusel kasutati täiesti uudseid sandwich tehnoloogiat, Airexit, Kevlarit, hüdraulisi taglase trimmivõimalusi, uudseid pelisid, isegi „kohviveskit“, stoppereid, autrigetrit jpm.

Seeria teine jaht Nike II tehti tšehhide tellimusel  soolopurjetamiseks  ümber maakera. Sellesse jahti ehitati sisse 10 roostevaba floori, roolipinni asemel rooliratas, 3 kajutit, milles kokku 9 magamiskohta ning hoopis teistsugune, klassikalise svertpaadi  ahter.

Vesta esiisa Cetus sai 1979. aastal, kohe pärast valmimist,  Admiral’s Cup regatil 12. koha, mis oli sissesõitmata jahi jaoks supersaavutus. Eriliseks teeb Cetuse esimese sõidu asjaolu, et just tol aastal toimunud Fastnet Race osutus eriti traagiliseks. Osalenud 305-st jahist 75 käisid ümber,  25 jahti said tõsiselt kahjustada, 5 jahti uppus, merest püüti välja üle 150 purjetaja, oli hukkunuid. Täiesti uus poolakate jaht pidas hästi vastu, aga tundub, et hiljem on tormid olnud Cetus-tüüpi jahtide pidevad kaaslased.

Maailma purjetamisajaloos on Cetus-seeria jaht nr 2 Tšehhi kapteni  Richard Konkolski juhtimisel teinud mitmeid rekordeid:  26. veebruaril  1983. a tegi  ta kuni 50-jalaste ühe kerega soolosõidu jahtide 24-tunni vahemaarekordi läbides 247 miili. Huvitav on teada, et just Cetus-tüüpi jaht oli maailmas esimene jaht, mis läbis ööpäevas üle 200 meremiili. 1986. aastal oli Cetuse seitsme päeva keskmise kiiruse rekord oli  1,536 miili läbimisel 9,14 sõlme.

Vesta ajalugu

Eestisse jõudis esimene Cetus 1983. aasta suvel Eesti Merelaevanduse tellimisel.  Kapten Tiit Nõu pani sellele nimeks Tormilind, sest Cetus-tüüpi jahid on tõesti väga ilusad ning läbi Eesti purjetamisajaloo kõige ilusamaks tunnistatud neljamastilise barkantiini nimi sobis hästi. Kas kapten uuele Cetusele nime andes teadis, et eelmine Tormilind tormis ümber läks, pole teada.
Järgmine Cetus,  kere nr 23, jõudis Tallinnasse juhuslikult 1985. aasta suvel. Tegelikult oli jaht plaani järgi suunatud Kaliningradi, kuid sealne ostja ei saanud raha kokku ning Eesti Energia tegi kiire otsuse ja saatis kapten Jüri Plisiniku jahti ära tooma. Tormilinnu rooli kaotamine oli 1984. aastal Põhjameres juba toimunud ning uuel Cetusel sama vea ilmnemine ei üllatanud.  Jaht toodi Tallinnasse, Piritale, anti nimeks Vesta  (Vesta on Rooma mütoloogias kodukolde hoidja) ning seati sõidukorda.  Kalevi Jahtklubi parim klaverimängija ja üks edukamaid kapteneid, legendaarne Jüri Plisnik pani Vesta lausa lendama.

Kahest sõsarjahist kujunesid järgnevatel aastatel Tallinna lahel toimuvatel seeriavõistlustel ja suurematel sõitudel põhikonkurendid. Match race polnud tollal veel eriti tuttav mõiste, aga purjetajad, kes on seilanud nii Tormilinnu kui Vesta meeskonnas, teavad väga hästi, keda jälgiti ja kellega võisteldi.

Vesta ajalugu ja saavutused on samuti muljetavaldavad. Tormilinnu äraolekul, 1986 – 1990. aastani oli ta pidevalt poodiumikohtadel  IOR I klassis. 1989. a võideti esimene suurem avamerevõistlus Rootsist, Sandhamnist Tallinnasse suure edumaaga Rootsi, Soome ja Poola jahtide ees. Vesta kapten oli sel võidusõidul Jüri Plisnik, vanemabi Margus Zahharov. Järgnevalt esineti edukalt Soomes erinevatel regattidel, Gotland Runtis saavutati oma võistlusklassi 27-st jahist 7. koht. Edukalt esineti 1991. aasta Suursaare võidusõidul ja Soome meistrivõistlustel kapten Margus Zahharovi juhtimisel. 1992. aastal saavutati auhinnaline koht väga tormisel võidusõidul Tallinnast Gdyniasse – Cutty Sark Tall Ships Race’l. 1993. aastast  alates sai Vesta kapteniks Arvo Tarvis ning jaht oli rohkem seotud merematkadega. 1999. a. anti jaht üle Merehariduskeskusele ning algas kadettide merepraktika korraldamine. Vesta meeskonnast on nende aastate jooksul läbi käinud väga palju tublisid meremehi ja purjetajaid. Meelde on jäänud asjalikud ja emotsionaalsed neiud, kes moodustasid Vesta naiskonna. Jahi käekäigust enne seda, kui ta anti üle Purjeõppeseltsile, ei ole eriti teada.

Tänaseks päevaks on Vesta kere kappremont teostatud. Vesta sai uue roolisüsteemi ja kajutid. Jahi taglastuses on vahetatud staagid ja paigaldatud on rullitav vöörstaak. Mootori remont ei tasunud ära ning mõistlikum oli vahetada nii mootor kui ka sõukruvi, mis sai tehtud 2018. aasta kevadel. 2019. aastal paigaldasime tekile tiigipuitu, et vähendada libedust ja suurendada mugavust. Ehitasime vööri eraldi kambri vendrite ja muu märja varustuse jaoks, ning tegime ettevalmistusi vööripiigi ja muude kajutite vahele veekindla seina ehitamiseks. 2020. aastal paigaldati AIS, ehitati vööri purjede jaoks eraldi kamber ning uus külmkapp. Samuti sai mugavama purjetamise jaoks väljavahetatud leitvaagen ja mõned pelid. Mugavuse suurendamiseks plaanime paigaldada täiendavat tiigipuu tekki ja teha pingutusi jahi sisemuse niiskuse vähendamiseks.

Vesta taastamist toetavad!

Jaga seda lehte oma sõpradega ja purjetage koos!

Lastekaitse päeva puhul viisime merele 177 koolinoort!

By |juuni 3rd, 2019|Categories: Purjeõpe, Purjeõppejaht St. Iv, Reisijutud, Üritused, Vesta|

Koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga, tegime 2019. aasta Lastekaitsepäeval koolinoortele vanuses 12-18 tausta purjeõppesõite. Osalejaid oli palju ning vaatamata tuulisele ilmale olid noorte emotsioonid ülevad. Kahe päevaga käis meiega Tallinna lahel sõitmas 177 koolinoort, [...]

Vesta siis, kui ta veel seest tühi oli

By |detsember 24th, 2017|Categories: Purjeõpe, Purjetamine, Reisijutud, Vesta|

Siin postituses on näha Vesta sisemus siis, kui ta veel seest täitsa tühi oli. Polnud uusi vaheseinu, koisid ega kajuteid. Mõne aja pärast paneme üles ka võrdlused erinevatest kajutitest :). Ringi vaatamiseks vajuta hiirega [...]

Title

Go to Top