Minu esimene The Tall Ships Races sai alguse 2017. aasta 22. juuni õhtul Lennusadamast. Kaks Eesti jahti- St.Iv ja Tuulelind- alustasid teekonda regati stardi poole Halmstadi. Olin seda päeva kannatamatult ootanud ligi pool aastat.

Juba Tallinnast lahkumise õhtul ületasime St. Iviga  ligi kahemeetriseid laineid, seega said Eesti rannikuvee kalad toidetud. Esimeseks katsumuseks osutus tassist tee ärajoomine enne, kui see segunes soolaveega, sest iga natukse aja tagant tahtis mõni laine teetassi trügida. Kalatoitjaid lohutas fraas „õhtuks vaibub“ nagu ilmateade ja kaaspurjetajad kinnitasid.  Torm aga vaibus alles järgmise päeva hilishommikul.

Jaanipäeval oli etapi üks väheseid päikselisi ilmi. Esmakordselt tähistasin jaaniõhtut merel, pidupäeva puhul sõime hakklihakastet kartuliga.

Seilasime Gotlandist mööda  mandri-Rootsi ja Ölandi vahele, kus sildusime Rootsi mandriosas Kalmari linnas. Hommikul magasime veidi kauem ja koristasime kogu meeskonnaga jahi ära. Hiljem tutvustas kapten meile linna: tegime tiiru lossi ümber, käisime meeskonnaga linnas söömas ning jalutasime Kalmari vanalinnas. Hommikul enne väljumist saime veel jalgratastel linna avastada.
28. juuni õhtuks jõudsime Ystadi, mis jäi meelde eriliseltroosiderohkena. Sõitsime ka Malmö silla alt läbi ja mööda Kopenhaagenist, tormivarjuks peatusime Helsingoris. Helsingoris vaatasime Hamleti lossi ning külastasime Helsingori vana laevatehase muuseumit.

Meresõidul Halmstadi poole kuulasime kapteni lugusid, sättisime purjeid, täitsime logiraamatut ja märkisime oma asukohta ka paberkaardile.

Halmstadi sisenedes oli kõikjal juba märgata festivalimelu. Vihmast hoolimata oli rahvast ja tegevust tohutult, otsustasime kuulata ka ühe kontserdi. Sadamaelu juurde kuulus teiste laevade külastamine, spordivõistlused, Crew Party ja rongkäik.

Annabel Keerd